EPRA tähistas oma 30. tegevusaastat juubelikonverentsiga „30+30: kommunikatsioonijuhtimine Eestis“, mis tõi 26. mail Kultuurikatlasse kokku üle 100 kommunikatsioonieksperdi, ajakirjaniku, sisulooja, tudengi ja strateegilise kommunikatsiooni kujundaja eri generatsioonidest.

Päeva keskmes olid arutelud kommunikatsiooni rollist kiiresti muutuvas meediaruumis ning sellest, kuidas erinevad põlvkonnad infot tarbivad, kuidas muutub avaliku tähelepanu loogika ning millist mõju avaldavad kommunikatsioonile tehisaru ja algoritmid.

Konverentsi avas EPRA president Margus Mets, kes tegi ülevaate organisatsiooni 30 aasta pikkusest arengust ning kommunikatsioonivaldkonna muutumisest Eestis. Lavale kutsuti ka EPRA presidendid ja eestvedajad läbi aegade — lisaks Margus Metsale ka Aune Past ning Aive Hiiepuu. Samuti tutvustas Liisi Treier EPRA juhatusest EPRA brändivärskendusi ning uuenenud kommunikatsiooniteo konkurssi, mida EPRA juhatus hoogsalt eestvedanud on.

Konverentsil arutleti kommunikatsiooni vastutuse, usalduse ja tähelepanuvõime muutumise üle kiiresti killustuvas infokeskkonnas. Paneeldiskussioonis „Skandaalimajandus ja kommunikatsiooni vastutus. Kes kujundab avalikku arutelu?“ osalesid Marju Lauristin (Tartu Ülikool), Urmo Soonvald (Delfi) ja Katre Kõvask (Yook).

Põlvkondade erinev vaade meediale ja kommunikatsioonile tekitas paneelis mitmeid elavaid ja mõtlemapanevaid arutelusid. Kõlama jäi, et nooremad generatsioonid tarbivad infot üha enam sotsiaalmeediast ning traditsioonilise meedia roll on muutumas. Samas rõhutati arutelus, et kvaliteetne ajakirjandus ja usaldusväärsed meediaportaalid ei kao ka tehisaru ja algoritmide ajastul kuhugi, vaid nende roll usaldusväärse info vahendajana muutub järjest olulisemaks.

Küsimusele, milline võiks olla hea kommunikatsioonijuht, vastas Delfi peatoimetaja Urmo Soonvald, et kõige olulisem on olla lihtsalt „normaalne inimene“. Marju Lauristin täiendas mõtet, rõhutades, et kommunikatsioonijuhil ei pea olema niivõrd võimu kui mõju, et koos juhtidega organisatsiooni kommunikatsiooni sisuliselt suunata ja kujundada.

Tulevikupaneelis „Tõde, usaldus ja tähelepanu tuleviku kommunikatsioonis“ osalesid Kaja Silva Aulik (Bolt), Henrik Roonemaa (Riigikantselei) ning Tallinna Ülikooli kommunikatsioonitudengid Kristi Viita ja Birgit Rand. Elav arutelu keskendus sellele, kuidas tänases maailmas inimeste tähelepanu võita ja hoida ning milliseid ootusi seab tehisaru võidukäik nii uudiste toimetajatele kui sisu tootjatele. Lisaks rääkisime, milliseks võiks kujuneda sama arutelu 30 aasta pärast ja kas siis istuvad paneelis jätkuvalt inimesed või robotid.

Kommunikatsiooniteaduse arengut läbi ühiskondlike ja tehnoloogiliste muutuste mõtestanud Marju Lauristin rõhutas konverentsi lõpusõnades, et kommunikatsioonijuhtimise roll ühiskonna usalduse ja arusaamade kujundamisel vaid kasvab.