KOMMUNIKATSIOONITEGU on konkurss, mida EPRA korraldab alates 2000. aastast eesmärgiga selgitada välja aasta parimad kommunikatsioonivaldkonna projektid ja kampaaniad.
Konkursi hindamiskriteeriumid on eesmärgipärane tulemuslikkus, leidlikkus, lahenduse uudsus Eestis, mõju kommunikatsioonisektorile ning vastavust suhtekorralduse headele tavadele.
Tahame tunnustada nii võidutööde tegijaid kui tellijaid ning pakkuda inspiratsiooni parimate praktikate kasutuselevõtuks laiemalt. Konkursi finaal on aastas ainukordne sündmus, mis annab sektoris töötavatele inimestele võimaluse kuulda kolleegide eelmise aasta parimatest projektidest otse ja ilma vahendamiseta.
KOMMUNIKATSIOONITEGU 2022 võitjad (selgusid 23.03.2023):
- Eriline on tavaline: psüühilise erivajadusega inimeste ühiskonda kaasamist toetavad kommunikatsiooni-tegevused – avaliku sektori auhind
- Apteeker Melchiori filmide kommunikatsioon – erasektori auhind
- WTA 250 Tallinn Open turniiri kommunikatsioon – kolmanda sektori auhind
- Ohutusteavitussüsteemi käivitamine ehk kuidas muuta igav lugu SMS-ide saatmisest huvitavaks läbi avaliku testi – eriauhind nutika kommunikatsioonilahenduse eest
Eriline on tavaline: psüühilise erivajadusega inimeste ühiskonda kaasamist toetavad kommunikatsioonitegevused
TEOSTAJAD: Miltton New Nordics, Sotsiaalministeerium, Hoolekandeteenused
Viisime koos Sotsiaalministeeriumi ja Hoolekandeteenuste ASiga läbi kommunikatsioonitegevusi, et toetada psüühiliste erivajadustega inimeste integreerumist meie kogukondadesse. Tutvustasime nende erinevaid rolle isiklikus ja ühiskondlikus elus sooviga avardada “tavalise” mõistet.
Meie ühiskond ei ole ikka veel erinevusi salliv ja veame kaasas ka nõukaaegseid eelarvamusi psüühilise erivajadusega inimeste kohta. Juba 15 aastat on kestnud reform eesmärgiga tuua nad institutsionaalsetest hooldekodudest elama kogukondadesse. Mitte alati ei võeta psüühilise erivajadusega inimesi vastu rõõmuga. Paljud on valjuhäälselt võidelnud, et “neid” “meie” tagahoovist eemal hoida. Meedia on konfliktidele palju eetriaega andnud.
Meie sihtrühm oli pea igaüks, seega valisime lähenemise, mis hõlmas eripalgelisi tegevusi, mida ühendas eesmärk näidata psüühilise erivajadusega inimesi kogukonnaliikmetena.
Tahtsime nügida suhtumist positiivses suunas ja tõsta teadlikkust. Alaeesmärgiks oli psüühilise erivajadusega inimeste kaasamine meie tegevustesse. Sihtrühmade tähelepanu saavutamiseks ehitasime üles segu erinevatest tegevustest ja kanalitest.
Korraldasime virtuaaltunnid eesti ja vene keeles, tootsime õppevideo ja tegime koostööd tudengitega. Korraldasime fotonäituse Fotografiskas. Psüühilise erivajadusega inimesed külastasid presidendi suvist vastuvõttu ja toimus arutelu Arvamusfestivalil. Toodeti dokumentaalsari “Kui vähe on õnneks vaja?”, ilmusid psüühilise erivajadusega naiste persoonilood ning eesti- ja venekeelne erileht erivajadusega elamisest. Kõike ühendas meediatöö, mille fookuses olid rätsepatööna sündinud teemapakkumised. Saavutasime laialdase meediakajastuse, fotonäitust külastasid tuhanded inimesed, virtuaaltundidest said osa kümned tuhanded koolinoored ja -lapsed (populaarseimat tundi vaatas reaalajas 1800 ja järelvaatamistega kokku üle 15 000 inimese).
Uuringutulemused näitasid väikest, läbivat muutust. Suhtumine on pisut paranenud, eriti piirkondades, kus on rajatud kodusid erivajadusega inimestele. Vähem on neid, kes näevad psüühilise erivajadusega inimesi teistsugusena või kardavad nende ettearvamatust.
***
Apteeker Melchiori filmide kommunikatsioon
TEOSTAJA: Agenda PR
Eesti filmide jaoks on 100 000 vaatajat maagiline piir. Iseseisvunud Eesti 31 aasta jooksul on siin toodetud üle tuhande filmi, millest õnnestus see piir ületada seni vaid kümnel. Võtsime eesmärgiks selle piiri ületamise ka Apteeker Melchioriga.
Tähelepanu saavutamiseks ja eristumiseks otsisime pidevalt võtteid ja kanaleid, mida pole filmide kommunikatsioonis varem kasutatud.
Apteeker Melchiori filmide kommunikatsioon oli aasta jooksul nähtav kõikjal – alustades klassikalisest meediast ja digist kuni filmiteemaliste näituste ja mõjuisikuturunduseni.
Eristusime, kasutades võtteid ja kanaleid, mida pole filmide kommunikatsioonis varem rakendatud. Näiteks vanalinnaekskursioonid Apteeker Melchiori radadel või tuntud saatejuhtide kaasamine filminäitlejatena, et nad oleksid filmi kommunikatsiooni integreeritud juba võtteperioodil.
PR tegevuste reach maksmata meedias oli ülivõimas, üle 72 miljoni kontakti.
Sotsiaalmeedia orgaaniline reach 580 000 kontakti, millele lisandusid sajad kasutajate loodud postitused ning paid reach 360 000 kontakti.
Lisaks kontaktid linnatänavatel, üritustel, kinos, muuseumides, ekskursioonidel, koolitundides jm – eriüritustest võttis osa tuhandeid inimesi.
Apteeker Melchiori saaga tõi 2022. aastal Eesti kinodesse kõige rohkem inimesi – filmidele osteti kokku üle 215 000 kinopileti. Esimest filmi käis vaatamas üle 129 000 ja teist üle 86 000 inimese.
Filmid linastusid kokku 8 turul, sh suurriikides USAs, Jaapanis, Saksamaal, Indoneesias. Triloogial on rahvusvaheline filmilevitaja ning Amazon toodab sellest miniseriaali.
„Apteeker Melchiorist“ sai 11. Eestis toodetud film, mis ületas 100 000 vaataja piiri.
Filmi levi ja turundus jätkub – 2023. aastal linastub triloogia kolmas osa.
WTA 250 Tallinn Open turniiri kommunikatsioon
TEOSTAJAD: Eesti Tenniseliit, Agenda PR
Eesti Tennise Liit korraldas 2022. aasta septembri lõpus läbi aegade ühe suurima tennisesündmuse Tallinnas. Agenda PR tiim liitus turniiri korraldava meeskonnaga maikuus, et valmistada ette ja toetada kogu sündmust professionaalse kommunikatsiooniga. Ülesanne oli kaalukas, sest esimese WTA 250 Tallinn Open rahvusvahelise tenniseturniiri kordaminek rajab teed järgmistele taolistele spordis suuründmuste toimumisele Eestis.
Koostasime kommunikatsioonistrateegia, mis toetaks piletimüüki, arvestaks rahvusvahelise pressi aga ka sportlaste vajadustega ning aitaks äratada Eesti inimestes suuremat huvi tennise kui spordiala vastu. Aitasime tõsta teadlikkust tennise kui spordiala kohta ehitades eelkommunikatsiooni üles pallilaste väljaõppe ümber. Lõime ja arendasime kolme kuuga sündmusele sotsiaalmeediakanalid ja saavutasime turniiri ajaks väga hea nähtavuse. Algatasime tennise-challenge’i, mis levis tuntud Eesti inimeste sotsiaalmeedia kontode kaudu laiema publikuni. Lisaks aitasime paari sündmust puudutavat kriisi kommunikeerida ja lahendada.
Turniir tõi Eesti publikule koju kätte naistennisistide maailma paremiku ning koduväljakul sai näha ammu oodatud sportlikku vastasseisu meie oma tippmängijate Anett Kontaveiti ja Kaia Kanepi vahel.
Turniiri toimumise aeg: 26.09 – 2.10.2022
Toimumispaik: Forus Tennisekeskus Tondil
WTA tenniseturniiri tuli vaatama üle 16000 külastaja.
Kommunikatsioon oli nähtav kõigis Eesti meediakanalites ja sotsiaalmeedias. Rahvusvahelises mõõtmes aitas sündmus tõsta Eesti tuntust maailmas. Oma tagasisides andis rahvusvaheline naiste profitennise katusorganisatsiooni WTA esindaja Agenda PR kommunikatsioonitiimile kõrge hinnangu.
Ohutusteavitussüsteemi käivitamine ehk kuidas muuta igav lugu SMS-ide saatmisest huvitavaks läbi avaliku testi ning tuua 7000 inimest riigi sõnumitele tagasisidet andma
TEOSTAJAD: Siseministeerium, Häirekeskus, Päästeamet, PPA, SMIT, RIKS, MKM, Terviseamet, Põllumajandus- ja Toiduamet jt
2020. a suvel hakkas riik arendama lahendust ohualal viibivatele inimestele teavituste saatmiseks. Süsteem AKOS (Asukohapõhine Kiire OhuteavitusSüsteem) valmis 2022.a lõpuks.
AKOSe eelkommunikatsioon oli pälvinud vaid leige huvi. SMS-teavitusi saadavad nii juuksurid kui autosalongid ja on raske näha uudisväärtust, isegi kui saatjaks on riik ja tegu ohuteavitusega. Pigem tajuti riski privaatsusele: riik jälgib, kus ma olen. Samuti kiputi kahtlema loodava süsteemi vajalikkuses.
Vajalikkusse suhtumist muutis Ukraina sõda, kuid pendel liikus kiiresti teise otsa. Varjenditest, sireenidest jms räägiti nii palju, et teemast hakati väsima. Kerkis ka rahulolematus riigi tooni osas: riik kõnetab inimesi noomivalt nagu koolipreili Pipit.
Oli ka rida kasutajauuringut vajavaid küsimusi. Kas petusõnumite ajastul usutakse, et tegu on tõese sõnumiga? Kas SMSi sisu on arusaadav? Kui kiiresti sõnumit märgatakse?
Huvi, küsimuste ja toonivaliku lahenduseks sai sõnumite avalik test!
Ehitasime kommunikatsioonistrateegia nn testipõnevusele: võimalusele näha beetaversiooni, otsida vigu ning asja paremaks muuta.
Põhinarratiiviks sai: „Riik kutsub testima ohuteavituse sõnumeid“
Oluline fookus oli paanika välistamisel. Rõhutasime fraasi „Reaalset ohtu ei ole“ ning palusime ajakirjanikel see selgelt välja tuua. Telefoni ekraanil kirjutasime sõnumi ette suurelt TEST.
Loobusime süsteeminimest AKOS, mida inimene ei näe ja mille tutvustamine nõudnuks lisatööd. Kasutasime telefonil kuvatavat saatjanime EE-ALARM.
Mida tegime ja kuidas välja kukkus?
Kaasasime sisekommunikatsiooni partnerasutustes, kelle valdkondi test-ohusõnumid puudutasid. Nii oli tagatud partnerite töötajate teadlikkus.
Teavitasime kohalikke omavalitsusi ning maakonna- ja vallalehti, kelle piirkonnas testsõnumeid saadeti. Tagasime piirkondliku teadlikkuse.
Laia avalikku teavitust alustasime üleskutsega sotsiaalmeedias. Testikutse levis nagu kulutuli ja kujunes Siseministeeriumi enim levinud postituseks.
Sotsiaalmeediat toetas pressiteade. Kutsusime ka ajakirjanikke üles testiga liituma.
Info oli üleval ka kriis.ee lehel ning partnerite (sh Päästeamet, Häirekeskus jt) kodulehtedel. Kaasatud oli riigiinfo telefon 1247, kes pöördujate küsimustele vastas. See tagas info tõesuse kinnituse.
Töötas teemalaiendus tele- ja raadiokanalites, hommiku- ja jutusaadetes. Enamik pöördus ise meie poole, et huvitavast testist (ja selle kaudu EE-ALARMist) rääkida.
Testi registreerus 7000+ inimest, kellest uuringus andis tagasiside 5000. Riigi sõnumid said reaalselt paremaks.
Projekt sai positiivse avaliku tähelepanu, EE-ALARM kõrge teadlikkuse ning kriitilise tähtsusega sõnumid parema vormi.