Põhikiri

I Üldsätted

1.1. Mittetulundusühingu (edaspidi Liit) nimi on: Eesti Kommunikatsioonijuhtide Liit.

1.2. Liidu asukoht on: Eesti Vabariik, Tallinn.

1.3. Liit on avalikkussuhete, suhtekorralduse ja teabelevi alal töötavaid ja tegutsevaid isikuid ühendav vabatahtlik mittetulunduslik ühendus, mis juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, muudest õigusaktidest ning käesolevast põhikirjast.

1.4. Liidu eesmärgiks on avalikkussuhete korraldamise kui eriala arendamine Eestis, suhtekorralduse eetika normide väljatöötamine ja suhtekorraldusega seotud isikute omavahelise kommunikatsiooni arendamine ja edendamine.

1.5. Liit on eraõiguslik juriidiline isik. Tal on õigus teostada kõiki tema tegevuseks vajalike õigustoiminguid, mis ei ole vastuolus seaduse või põhikirjaga.

II Liidu liikmed

2.1. Liikmeks vastuvõtmine

2.1.1. Liidu liikmeks võivad olla vähemalt 21 aasta vanused füüsilised isikud ning juriidilised isikud, kes soovivad osaleda Liidu tegevuses ning eesmärkide saavutamises.

2.1.2. Füüsilisest isikust liikmeks astuda soovija peab esitama kirjaliku sooviavalduse Liidu juhatusele liikmeks võtmise kohta, milles kinnitab, et on tutvunud Liidu põhikirjaga ja nõustub kohaselt täitma kõiki Liidu liikme kohustusi.

2.1.3. Juriidilisest isikust liikmeks astuda soovija peab esitama pädeva organi otsuse Liidu liikmeks astumise soovi kohta ning juriidilise isiku nimel tegutsema volitatud isiku avalduse Liidu juhatusele. Avalduses peab juriidilisest isikust liikmeks astuja soovija kinnitama, et ta on tutvunud Liidu põhikirjaga ja nõustub kohaselt täitma kõiki Liidu liikme kohustusi.

2.1.4. Liikmeks vastuvõtmise otsustab Liidu juhatus 30 (kolmekümne) kalendripäeva jooksul arvates avalduse saamisest, kui põhikirjas ei ole sätestatud teisiti.

2.1.5. Liige loetakse Liidu liikmeks vastu võetuks pärast tema liikmelisuse kinnitamist juhatuse poolt.

2.1.6. Liidul võivad olla auliikmed. Auliikmed nimetab üldkoosolek juhatuse ettepanekul ning nendeks võivad olla isikud, kellel on erilised teened Liidu suhtes. Auliikme staatus sätestatakse üldkoosoleku poolt kinnitatud auliikme statuudis. Auliikmel on liikme õigused ja kohustused, kui põhikirjas või Üldkoosoleku otsusega ei ole sätestatud teisti.

2.2. Liikme õigused

2.2.1. Liidu liikmel on õigus:

1) osaleda Liidu tegevuses kooskõlas tema eesmärkide ja ülesannetega;

2) esitada Liidu organitele ettepanekuid Liidu töö parandamiseks ja arupärimisi Liidu tegevust puudutavate küsimuste kohta;

3) osaleda Liidu liikmete üldkoosolekul ja esitada seal ettepanekuid ja parandusi Liidu töö parandamiseks ja täiustamiseks;

4) valida Liidu juht- ja kontrollorganeid;

5) olla valitud Liidu juht- ja kontrollorganitesse;

6) tutvuda üldkoosoleku poolt kehtestatud korras Liidu dokumentatsiooniga;

7) taotleda mõjuvatel põhjustel juhatuselt liikmemaksu maksmisest osaliselt või täielikult vabastamist. Mõjuvateks põhjusteks on eelkõige raske majanduslik seis (töötus, pankrot, hooldusvajadus vms);

8) Liidust välja astuda.

2.3. Liikme kohustused

2.3.1 Liidu liige on kohustatud:

1) Järgima Liidu põhikirja ja täitma sellest tulenevaid kohustusi;

2) Järgima Liidu juhtorganite otsuseid ja täitma neist tulenevaid kohustusi. Liidu liige kohustub täitma juhtorganite otsuseid sõltumata sellest, kas ta on jäänud otsuste vastuvõtmisel eriarvamusele või mitte;

3) tasuma üldkoosoleku poolt kindlaksmääratud korras, sh ajal, ja suuruses sisseastumis- ja liikmemakse;

4) osalema Liidu huvide esindamisel ja kaitsmisel;

5) hoidma ja säästlikult kasutama Liidu vara ning osalema selle hooldamisel ja korrastamisel;

6) osalema aktiivselt Liidu tegevuses;

7) järgima Liidu poolt aktsepteeritud eetikanorme ja hoiduma tegevustest, mis võib kahjustada Liidu tegevust.

2.3.2 Sisseastumismaksu ja liikmemaksu suurus, samuti selle tasumise kord määratakse üldkoosoleku otsusega. Auliikmed on liikme- ja sisseastumismaksetest vabastatud.

2.4. Liikmeks oleku peatamine. Liidu liikmel on mõjuval põhjusel õigus taotleda Liidu liikmeks olemise peatamist kuni kaheks aastaks juhatusele esitatava kirjaliku avalduse alusel.

Mõjuvateks põhjusteks loetakse põhjuseid, mille tulemusel ei saa liikmelt eeldada Liikme kohustuste täitmist ning Liidu eesmärkide saavutamisse panustamist. Liidu liikme sellekohase avalduse peab juhatus läbi vaatama 30 päeva jooksul avalduse esitamisest. Liidu liikmeks oleku peatamine loetakse kehtivaks alates sellekohase otsuse vastuvõtmise päevast juhatuse poolt.

2.5. Liikme väljaastumine. Liidu liikmel on õigus Liidust välja astuda juhatusele esitatava kirjaliku avalduse alusel. Liidu liikme sellekohase avalduse peab juhatus läbi vaatama 30 päeva jooksul avalduse esitamisest. Liidu liige loetakse välja astunuks alates sellekohase otsuse vastuvõtmise päevast juhatuse poolt.

2.6. Liikme väljaarvamine. Liidu Liikme võib Liidust välja arvata juhatuse otsusega, kui liige:

2.6.1 Rikub Liidu poolt aktsepteeritud eetikanorme ja/või kahjustab Liidu mainet;

2.6.2 Jätab täitmata põhikirjast tuleneva ja/või Üldkoosoleku otsusest tuleneva ja/või juhtorgani otsusega liikmele pandud kohustuse;

2.6.3 Ei ole tasunud tähtaegselt Liidu liikmemaksu ja ei tee seda ka selleks antud täiendava tähtaja jooksul. Liikmemaksu tasumiseks antav täiendav tähtaeg ei või olla lühem kui 7 kalendripäeva;

2.6.4 Ei ole viimase 3 (kolme) aasta jooksul mõjuva põhjuseta osalenud ühelgi Üldkoosolekul ja/või Liidu poolt korraldatud üritusel;

2.6.5 Liikme suhtes on jõustunud süüdim.istev kohtuotsus.

2.6.6 Kui Liidu juhatus on otsustanud liikme välja arvata ja liige sellega ei nõustu, võib liige nõuda väljaarvamise otsustamist üldkoosoleku poolt tehes vastavasisulise avalduse juhatusele hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul arvates otsuse saatmisest liikmele. Sellisel juhul jõustub liikme väljaarvamise otsus üldkoosoleku otsuse tegemisest.

2.7. Liikmelisuse lõpetamise tagajärjed.

2.7.1 Liidust välja arvatud või välja astunud liikmele sisseastumismaksu ja liikmemakse ei tagastata;

2.7.2 Kui liikmelisus lõpeb majandusaasta kestel, peab sõltumata liikmelisuse lõppemise põhjustest liikmemaksu tasuma kogu majandusaasta eest;

2.7.3 Isikul, kelle liikmelisus Liidus on lõppenud, ei ole õigusi Liidu varale;

2.7.4 Liidust välja arvamise või välja astumisega lõpeb automaatselt välja astunud või välja arvatud liikme kuulumine Liidu organite koosseisu.

III Liidu juhtimine

3.1. Üldkoosolek

3.1.1. Liidu kõrgeimaks organiks on üldkoosolek. Üldkoosoleku kokkukutsumisest teatatakse igale liikmele liikmete registrisse kantud e-posti aadressile kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt kümme (10) päeva ette.

3.1.2. Liidu liige võib kooskõlastatult juhatusega ja vastava tehnilise võimaluse olemasolul osaleda üldkoosolekul elektroonilise sidevahendi abil ilma füüsiliselt kohale tulemata ja volitust tegemata. Juhatus kohustub tagama elektrooniliselt osaleva liikme isikusamasuse tuvastamise. Elektroonilise sidevahendi kaudu osaleva liikme hääletamine toimub salvestatava videosilla kaudu.

3.1.3. Üldkoosolek on otsustusvõimeline sõltumata koosolekul osalenud või hääletamisest osa võtnud liikmete arvust.

3.1.4. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole Üldkoosolekul osalenud Liidu liikmetest ning seadus või põhikiri ei näe ette suurema häälteenamuse nõuet.

3.1.5. Liidu liikmetel on õigus vastu võtta otsuseid Üldkoosolekut kokku kutsumata. Juhatus saadab otsuse eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigile Liidu liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul Liidu liige peab esitama selle kohta oma seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Liidu liikmetele seisukoha andmiseks antav tähtaeg peab olema vähemalt seitse (7) päeva. Koosolekust osa võtnud liikmeks loetkse üksnes need liikmed, kes on esitanud otsuse eelnõu kohta oma seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Põhikirja punktides 3.1.2 ja 3.1.3 sätestatud kvoorumi ja hääletamise nõuded rakenduvad ka otsuste vastuvõtmisele Üldkoosolekut kokku kutsumata.

3.1.6. Üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada Liidu liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Esindajaks võib olla ainult teine Liidu liige. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud Liidu liikmetest või nende esindajatest, kui põhikirjas või seaduses ei ole sätestatud teisiti.

3.1.7. Liidu tegevuse eesmärgi muutmiseks on vajalik kõigi Liidu liikmete nõusolek. Üldkoosolekul mitteosalenud liikmete nõusolek peab olema esitatud kirjalikult ja olema liikme poolt allkirjastatud.

3.1.8. Igal Liidu liikmel on üks hääl. Liige ei või hääletada, kui Liit otsustab temaga või temaga võrdselt majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemisest või temaga kohtuvaidluse alustamisest või lõpetamisest.

3.1.9. Liidu liikmele teistest erineva õiguse lõpetamiseks või muutmiseks, samuti talle teistest erineva kohustuse panemiseks peab olema selle liikme nõusolek.

3.1.10. Liidu liige, kes on ka juhatuse liige, ei või hääletada Liidu majandusaasta aruande kinnitamise otsustamisel. Kui koosolekul mitte osalev liige on andnud enda esindamiseks volituse liidu liikmele, kes on ka liidu juhatuse liige, siis majandusaasta aruande kinnitamises osalemiseks peab ta oma volituses selgelt esile tooma oma tahteavalduse selles päevakorrapunktis. Liige, kes on ka juhatuse või muu organi liige, ei või hääletada Liidu poolt tema vastu nõude esitamise otsustamisel. Käesolevas punktis nimetatud Liidu liikmete hääli ei arvestata esindatuse määramisel.

3.1.11. Liidu põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest.

3.1.12. Juhtorganite isikuvalimised toimuvad salajasel hääletusel juhul kui üldkoosolek ei otsusta teisiti.

3.1.13. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:

1) põhikirja kinnitamine;

2) juhatuse suuruse määramine ja liikmete valimine;

3) revisjoni või audiitorkontrolli määramine;

4) Liidu sisseastumis- ja liikmemaksu suuruse ning tasumise korra kindlaksmääramine;

5) Liidu majandusaasta aruande kinnitamine;

6) tuleva aasta eelarve ja tegevuskava kinnitamine;

7) auliikmete nimetamine;

8) juhatuse liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõuete esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes Liidu esindaja määramine;

9) Liidu tegevuse lõpetamise, ühinemise ja jagunemise küsimuste otsustamine;

10) muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.

3.1.14. Üldkoosoleku avab juhatuse liige. Seejärel valitakse koosoleku juhataja ja protokollija. Üldkoosoleku käik ja vastuvõetud otsused fikseeritakse kirjalikult koosoleku protokollis. Protokollile lisatakse Üldkoosolekust osavõtnud Liidu liikmete nimekiri.

3.2. Juhatus

3.2.1. Liidu juhatus on Liitu esindav ja juhtiv organ, mille liikmed valitakse üldkoosoleku poolt kaheks aastaks. Lubatud on juhatuse liikmete korduv valimine.

3.2.2. Juhatuse liikmeid võib üldkoosoleku otsusega ametist tagandada enne ametiaja lõppu.

3.2.3. Juhatusel võib olla üks liige (juhataja) või mitu liiget vastavalt üldkoosoleku otsusele. Juhatuse liikmed korraldavad liidu tegevust kollegiaalsetel alustel või valivad endi hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust. Vajadusel võivad juhatuse liikmed valida lisaks esimehele ka aseesimehe.

3.2.4. Liidu juhatus:

1) korraldab ja juhib Liidu igapäevast tegevust, tagab üldkoosoleku otsuste täitmise;

2) määrab kindlaks palgaliste töötajate t..ülesanded (kinnitab ametijuhendid) ja kehtestab töötasustamise korra ning sõlmib vastavad lepingud;

3) otsustab uute liikmete vastuvõtu küsimused, samuti liikmete väljaarvamise ja väljaastumise küsimused, peab liikmete arvestust;

4) otsustab, kas juhib Liidu tegevust kollegiaalselt või valib oma liikmete hulgast juhatuse esimehe, vajaduse korral ka aseesimehe;

5) käib koos vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kvartalis;

6) koostab Liidu tegevuskava ja eelarve ning esitab selle Üldkoosolekule kinnitamiseks;

7) Kasutab ja käsutab Lidu vara vastavalt seadusele, põhikirjale ja Üldkoosoleku otsustele;

8) lahendab muid Liidu tegevusega seotud küsimusi, mis ei kuulu üldkoosoleku ainupädevusse.

3.2.5. Juhatus on otsustusvõimeline kui juhatuse koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest. Juhatuse otsuse vastuvõtmiseks on nõutav juhatuse koosolekul osalenud juhatuse liikmete poolt häälteenamus (lihthäälte enamus). Kui hääled jagunevad võrdselt, saab otsustavaks seisukoht, mille poolt hääletas juhatuse esimees.

3.2.6. Juhatus võib võtta otsuseid vastu koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult või elektrooniliselt üle poole juhatuse liikmetest.

3.2.7. Juhatuse koosolek ja otsused protokollitakse. Juhatus teeb kõik oma otsused ja protokollid liikmetele kättesaadavaks 10 tööpäeva jooksul.

3.2.8. Juhatuse liikmele võib maksta tema ülesannete täitmise eest tasu, kui Üldkoosolek nii otsustab. Juhatuse liikmetele kompenseeritakse ülesannete täitmisel tehtud mõistlikud ja põhjendatud kulutused.

3.2.9. Kui juhatuse liige on põhjuseta puudunud juhatuse koosolekult üle nelja korra järjest või ei saa muul põhjusel juhatuse töös pikema aja jooksul osaleda, võib juhatus teha Üldkoosolekule motiveeritud ettepaneku juhatuse liikme juhatusest välja arvamiseks ja asendusliikmega asendamiseks.

IV Esindusõigus

4.1. Liitu võib kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige.

V Lõppsätted

5.1. Liidu lõpetamine, ühinemine ja jagunemine toimub seaduse sätestatud aluste ja korras Liidu likvideerijad nimetab likvideerimisotsuse vastu võtnud üldkoosolek, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui Üldkoosolek ei ole määranud teisti, on likvideerijateks Liidu juhatuse liikmed.

5.2. Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist allesjäänud vara jagamisel õigustatud isikud määratakse üldkoosoleku otsusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Põhikiri on kinnitatud 19. juunil 2025. a. üldkoosoleku otsusega.