Auhind anti suure panuse eest Eesti inimeste ja ühiskonna teavitamisel nii sõja käigust Ukrainas kui Eesti riigi ja meie kaitseväe ees seisvatest valikutest seoses muutunud julgeolekuolukorraga. Kaitseväe ja ka Kaitseministeeriumi kõneisikud on alates sõja puhkemisest panustanud Eesti inimestele ja meediale olukorra selgitamisse ja avalikule analüüsile märgatavalt rohkem kui eeldanuks nende otsesed kohustused või avalikkuse õigustatud ootused.
„Kaitseväe tunnustamine aasta auhinnaga on loomulikult tore. Kui üldiselt on laiguline ekraanil või ka poesabas tekitanud kuidagi inimestes ärevust, siis täna tundub, et pigem juba turvatunnet. See vast on selle aasta suurim muudatus kaitseväe ja ühiskonna suhetes, mis on rõõmustav,“ ütles Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem.
„Me oleme täiesti tavalised inimesed, nagu kõik teised seal poesabas….,“ lisas ta. Küll aga oli kaitseväe juhataja rõõmus, kui ta kuulis ühe naisterahva kommentaari, et kui „ma näen telemajas või õhtul ekraanil laigulist kommenteerimas nii rasket teemat nagu sõda Ukrainas, siis annab see lootust ja rahuliku une, et oleme kaitstud.“
„Kuigi traditsiooniliselt on end ühiskonnale oluliste teemade lahtiseletajate rolli positsioneerinud poliitikud ja kõrgemad ametnikud, siis täpselt samamoodi nagu pandeemia ajal, kandus ka Ukraina sõja ägenedes kommunikatsiooni raskuspunkt hoopis autoriteetsetele ekspertidele. Eesti sõjaväelise juhtkonna pädevus, professionaalsus ja inimlik soojus avalikel ning meediaesinemistel on olnud igati võrreldav Eesti meditsiinitöötajate ja dr Arkadi Popovi tehtud kõrgetasemelise kommunikatsioonitööga koroonapandeemia puhkemisel,“ märkis Eesti Kommunikatsioonijuhtide Liidu president Margus Mets.
Metsa sõnul väärib eraldi esiletõstmist ka Kaitseväe pikaajaline tegevus strateegilise kommunikatsiooni võimekuse arendamisel. Pärast 11 aastat arendustööd ja väljaõpet jõuti tänavu õppusel Siil selleni, et kunagi paari mehe ja arvutiga alustanud Kaitseväe Strateegilise Kommunikatsiooni Keskus on võimeline küberväejuhatuse alluvuses tegutsema sõjaaja koosseisu ning lahinguvalmidusega. Täpset numbrid ei ole avalikud, kuid tegu on 400+ inimesega peamiselt ajakirjanike, suhtekorraldajate, kommunikatsiooni- ja meediainimeste ridadest, kes on nüüdseks kokku harjutanud ning valmis infolahinguteks kõigis erialastes relvaliikides.
EPRA aastaauhinnaga tunnustab Eesti Kommunikatsioonijuhtide Liit igal aastal inimest või organisatsiooni, kelle kommunikatsioonitegevusel oli Eesti ühiskonnale kõige suurem mõju. Auhinnale esitatav kandidaat võib, ent ei pea töötama kommunikatsioonivaldkonnas, kuid tema tegevused ja avalikud esinemised peavad Eesti ühiskonnas olema laialdast kõlapinda pälvinud.
- 2021 – president Kersti Kaljulaid, kes on nii oma ametiajal kui ka sellele järgnevalt aktiivse kommunikatsioonitegevusega aidanud fookuses hoida Eesti ühiskonnale olulisi väärtusi ning teinud seda selgelt ja jõuliselt.
- 2020 – Eesti meditsiinitöötajad ja dr Arkadi Popov, sest arstid, õed ja hooldajad kandsid koroonakriisi tingimustes lisaks oma põhitöö tegemisele esmatähtsat rolli ühiskonna objektiivsel teavitamisel, hirmude maandamisel ja meid ümbritseva reaalsuse teaduspõhisel seletamisel nii meedias kui kõigile oma patsientidele ja hoolealustele individuaalselt.
- 2019 – Bioloog, semiootik ja kirjanik Valdur Mikita, kelle oskus sõna abil tähendusi luua, meie kultuuriruumi muuta ja mõtestada on üks mõjukamaid Eesti lähiajaloos
- 2018 – Maailmakoristuspäeva meeskond, kelle tõhusa kommunikatsiooni toel moodustus seni teada suurim vabatahtlike võrgustik – 17,8 miljonit inimest 157 riigis
- 2017 – Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise kommunikatsioonitiim pühendumise ja meeskonnatöö eest, kelle kiire ja professionaalne ettevalmistus, suutlikkus igapäevaseid tegevusi juhtida ning valmisolek panustada ja reageerida 24/7
- 2016 – Peter Kentie, kes pakkus Eestile välja EST-brändikontseptsiooni.
- 2015 – Filmi “Mandariinid” meeskond eesmärgipärase heal tasemel PR-töö eest, mis tõi esile filmi tugevad küljed ning päädis sellega, et Eesti film jõudis esmakordselt Oscari galale.
- 2014 – Eesti e-residendi käivitajad, kes tõid Eesti innovatsioonikuvandi välja tardunud olukorrast ja pani välisriigid Eestist positiivselt ja innovatsioonivõtmes rääkima.
- 2013 – NO99 loominguline kollektiiv oskuse eest selgelt ja arusaadavalt tõlgendada inimestele poliitikas ja ühiskonnas toimuvat.
- 2012 – Aktiivne kodanik, kelle järjest parem suutlikkus oma häält kuuldavale tuua enim mõjutas mööduva aasta avalikku diskussiooni.
- 2011 – Urmas Paet Eesti välismaal hätta sattunud Eesti kodanike tagasitoomise eest kodumaale ning selle kommunikeerimise eest Eesti elanikkonnale kogu protsessi vältel.
- 2010 – Ingvar Bärenklau Eesti euroteavituse projekti vedamise eest.