Eesti Suhtekorraldajate Liit tunnustas Aasta Suhtekorraldaja 2017 tiitliga Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise kommunikatsioonitiimi. Liit annab auhinda välja igal aastal, et tunnustada inimesi, kelle kommunikatsioonitegevusel on Eestis kõige laialdasem mõju.
„Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise edukas läbiviimine sõltus otseselt pühendunud inimestest ja heast meeskonnatööst. Kiire ja professionaalne ettevalmistus, suutlikkus igapäevaseid tegevusi juhtida ning valmisolek panustada ja reageerida 24/7 tegid eesistumise kommunikatsioonimeeskonnast Eesti suhtekorralduse 2017. aasta vaieldamatu tähe,“ ütles Eesti Suhtekorraldajate Liidu president Aive Hiiepuu.
Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise kommunikatsioonitiimi suurus oli 28 inimest, mis oli väiksem kui Malta Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise kommunikatsioonitiim, kellelt 2017. aasta suvel teatepulk üle võeti.
Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise kommunikatsioonitiimi kuulusid meeskonna juht Livia Vosman, veebi- ja tõlketiimi pealik Tiina Rekand, Kultuurikatla pressikeskuse pealik ja välismeedia nõunik Maris Hellrand, Eesti meedianõunikud Olga Korneitšik, Piret Seeman ja Greete Kempel, infograafika ja fotode haldur Maria-Helen Känd, sotsiaalmeediavõlur Liina Rüütel, diginõunik Valdek Laur, digitaalvaldkonna tippkohtumise kommunikatsioonijuht Tiina Urm ning eesistumistiimi sisekommunikatsiooninõunik Jarmo Seljamaa. Brüsseli meediasuhtlust haldasid Inga Bowden, Annikky Lamp, Jüri Laas, Tauno Tõhk, Marika Post. Eesistumise veebi haldasid ja tõlkisid Elina Allikalt, Kaisa Kaer, Rodolphe Laffranque, Robyn Laider, Florian Marcus, Sandra Preiman, Katharina Sowa ja Louis Tarpin. Visuaalse identiteedi eest hoolitsesid turundusnõunikud Birgit Prikk ja Liisi Taremäe. Kogu tiimi toetas hindamatu taustajõuna Kriss-Elin Rokk.
Livia Vosman
Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise kommunikatsiooni tiimi juht Livia Vosman märkis, et eesistumise suurim väljakutse kommunikatsiooni vaatenurgast oli ülisuur info maht ning selle keerukus:
„Kasutasime kommunikatsiooni korraldamisel sisuliselt kõiki kaasaegseid vahendeid alates atraktiivsest ja selge loogikaga neljakeelsest veebilehest, kus avaldati operatiivselt kõik eesistumist puudutavad uudised, ürituste kalender ja -kavad, selgitavad materjalid nii teksti, pildi, infograafikute kui ka videotena. Teavitamisele lisasime kiirust eesistumise sotsiaalmeediakanalite abil, mida täideti infoga korraga nii Tallinnast kui ka Brüsselist.
Eesistumise sisuteemade arusaadavuse lihtsustamiseks tootsime kõikide suuremate kohtumiste ja kokkuvõtete jaoks infograafikuid. Väga suurt rolli kohtumiste ja konverentside auditooriumini toomisel mängisid kindlasti ERRi otseülekanded Kultuurikatlast ning video- ja fotomaterjalide tootmine sisuliselt reaalajas. Seda kõike toetas ja raamistas eesistumise ühtne visuaalne identiteet.
Lisaks eelnevale oli meie tiimi ja samamoodi ministeeriumite kommunikatsiooniüksuste üks peamisi ülesandeid eesistumise sisuliste teemade ning korralduslike küsimuste aktiivne selgitamine nii Eesti kui ka rahvusvahelistele väljaannetele. Temaatilised infotunnid, igakuised kokkuvõtted ja ettevaated, pressiteated ja -reisid, vahetud kohtumised, intervjuud on valik töömeetoditest, mida enim kasutasime.
Oleme ajakirjanikele südamest tänulikud, et nad selle infotulvaga suutsid toime tulla. Usun, et Eesti ajakirjanikkond tunneb end pärast eesistumist Euroopa Liidu temaatikas palju kindlamalt ning me võime meediatarbijatena ka edaspidi sisukatele kajastustele loota.“
Maris Hellrand, Annikky Lamp ja Tiina Rekand