Eesti Kommunikatsioonijuhtide Liit kuulutas tänavuse kommunikatsiooni aastaauhinna laureaadiks Eesti meditsiinitöötajad, sest arstid, õed ja hooldajad on koroonakriisi tingimustes lisaks oma põhitöö tegemisele kandnud esmatähtsat rolli ühiskonna objektiivsel teavitamisel, hirmude maandamisel ja meid ümbritseva reaalsuse teaduspõhisel seletamisel nii meedias kui kõigile oma patsientidele ja hoolealustele individuaalselt.
EPRA presidendi Margus Metsa sõnul on arstid, õed ja hooldustöötajad tänavu lisaks oma eesliinitööle olnud ka eestkõnelejateks kogu ühiskonnale. „Meie meditsiinisektor on viimase aastaga kindlasti varasemast avatumaks muutunud ja ühiskonnas pildile tulnud. Ja see protsess jätkub. Kui pisut utreerida, siis tänavu pidid Eesti arstid paljudele konspiratsiooniteoreetikutele selgeks tegema, miks ja kuidas käsi pesta või maski kanda, 2021. aastal keskendub aga nende selgitustöö rahvatervise seisukohalt veelgi olulisemale vaktsineerimisteemale.“
Metsa sõnul tõi koroonakriis ja meditsiinitöötajate roll selle lahendamises ilmekalt välja ka mitmete poliitikute ja kõrgemate riigiametnike nõrkuse avalikkusega suhtluses ja oma tegevuse ning otsuste selgitamisel. „Koroonakriisis jätsid mitmed ministrid ja parlamendipoliitikud kasutamata võimaluse vait olla. Selgeks sai ka see, et kõrgemate riigiametnike valikukomisjon ning Riigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskus peaks edaspidi suuremat tähelepanu pöörama meie avaliku sektori tippjuhtide avaliku esinemise ja meediasuhete alaste oskuste täiendamisele. Riikliku kriisikommunikatsiooni päästis kevadel krahhist praktiseeriva arsti dr Popovi asumine teema eestkõnelejaks.”
Kevadise koroonakriisi käigus Eesti arstkonna ja meditsiinisüsteemi eestkõnelejaks tõusnud Arkadi Popovi kiire tähelend avaliku esinejana kinnitas Margus Metsa sõnul veelkord, et tähendusrikkaks ja efektiivseks kommunikeerimiseks ei piisa esineja tiitlist ega “jutu lobedusest”, vaid peab ka teadma, millest räägid ning omama erialase tööga välja teenitud autoriteeti. „Kriisikommunikatsiooni juures ei ole nii, et andis jumal ameti, annab ka mõistuse – lisaks pädevusele tähtsustuvad eriliselt ka kommunikaatori isikuomadused ja see, et tema stiil peab vastama auditooriumi ootustele. On kahetsusväärne, et mitmed Eesti juhtpoliitikud ei suutnud koroonakriisi tingimustes enamust neist nõuetest täita, kuid ronisid ikka järjekindlalt püünele tehes karuteene kogu kriisijuhtimisprotsessile.“
EPRA aastaauhinnaga tunnustab Eesti Kommunikatsioonijuhtide Liit igal aastal inimest või organisatsiooni, kelle kommunikatsioonitegevusel oli Eesti ühiskonnale kõige suurem mõju.
Auhinnale esitatav kandidaat võib, ent ei pea töötama kommunikatsioonivaldkonnas, kuid tema tegevused ja avalikud esinemised peavad Eesti ühiskonnas olema laialdast kõlapinda pälvinud.
Tänavu anti tiitel välja üheteistkümnendat korda, varasemalt on selle pälvinud:
- 2019 – Bioloog, semiootik ja kirjanik Valdur Mikita, kelle oskus sõna abil tähendusi luua, meie kultuuriruumi muuta ja mõtestada on üks mõjukamaid Eesti lähiajaloos
- 2018 – Maailmakoristuspäeva meeskond, kelle tõhusa kommunikatsiooni toel moodustus seni teada suurim vabatahtlike võrgustik – 17,8 miljonit inimest 157 riigis
- 2017 – Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise kommunikatsioonitiim pühendumise ja meeskonnatöö eest, kelle kiire ja professionaalne ettevalmistus, suutlikkus igapäevaseid tegevusi juhtida ning valmisolek panustada ja reageerida 24/7
- 2016 – Peter Kentie, kes pakkus Eestile välja EST-brändikontseptsiooni
- 2015 – Filmi “Mandariinid” meeskond eesmärgipärase heal tasemel PR-töö eest, mis tõi esile filmi tugevad küljed ning päädis sellega, et Eesti film jõudis esmakordselt Oscari galale
- 2014 – Eesti e-residendi käivitajad, kes tõid Eesti innovatsioonikuvandi välja tardunud olukorrast ja pani välisriigid Eestist positiivselt ja innovatsioonivõtmes rääkima
- 2013 – NO99 loominguline kollektiiv oskuse eest selgelt ja arusaadavalt tõlgendada inimestele poliitikas ja ühiskonnas toimuvat
- 2012 – Aktiivne kodanik, kelle järjest parem suutlikkus oma häält kuuldavale tuua enim mõjutas mööduva aasta avalikku diskussiooni
- 2011 – Urmas Paet Eesti välismaal hätta sattunud Eesti kodanike tagasitoomise eest kodumaale ning selle kommunikeerimise eest Eesti elanikkonnale kogu protsessi vältel
- 2010 – Ingvar Bärenklau Eesti euroteavituse projekti vedamise eest